Nõuanded pere-eelarve koostamiseks

Pere-eelarvel on väga oluline roll tänapäeva inimese elu planeerimisel. See annab hea ülevaate pere sissetulekutest ja väljaminekutest ning aitab hoida majandusliku seisu kontrolli all. Eelarve planeerimine aitab kindlasti ka raha säästa ja vältida ootamatuid halbu üllatusi pere raha-asjades.

Esialgu võib eelarve koostamine tunduda tüütu, sest kes nende arvete ja ostutsekkidega ikka tegeleda tahab! Aga pärast katsetamist, harjutamist ning harjumist tasub see kindlasti ära.

Pere-eelarvet koostatakse enamjaolt ühe kuu lõikes, kuigi teha võib ka pikema-ajalisi planeeringuid, mis hõlbustavad näiteks säästuplaanide tegemist. Eelarve koostamine on suur töö, mis tuleb teha väga hoolikalt, sest vastasel juhul võib eelarve minna tasakaalust välja ning rikkuda pere majandusliku seisu või tuua kaasa lausa pankroti.

Pere-eelarve võimaldab ka vaadelda sissetulekuid valdkondade kaupa. Nii saab kindlaks teha, kui suur on kulu eluasemele, transpordile, toidule, vabaaja üritustele, riietele, tervisele, võlgu ostetud toodete intressidele, sidekuludele, kosmeetikale, kodukeemiale jne. Eelarvet pidades on kergem tuvastada, milline kulutus, harjumus või teenus on teie tulusid arvestades liiga kulukas.

Vältimatute kulutuste suuruse teadmine on oluline näiteks enne suuremate ostude sooritamist, sest nii saate hinnata, kas tulete rahadega järgmise palgapäevani välja.

Vältimatute kulude hulka käivad kõik kohustusliku lepinguga maksed, millest pole võimalik koheselt loobuda (nt. tähtajalised mobiilside lepingud, liisingumaksed, eluasemekulud jne). Välditavate kulutuste alla käivad rõivaste ostmine, trennides käimine, kulutused iluteenustele, hobid, kohvikutes ja restoranides aja veetmine jms.

Milleks koostada pere-eelarvet?

• Head eesmärgid on selgelt sõnastatud, mõõdetavad ja tähtajalised ning vastavad küsimustele: mida soovite saavutada, millal see peaks juhtuma, millised on vajalikud kulutused ja võimalused raha kogumiseks?

• Analüüsige, milline on tulude ja kulude vahe. Kui kulud ületavad tulusid, tuleb leida võimalusi kulude vähendamiseks või tulude suurendamiseks. Määrake igale kulukategooriale soovitud kulutuste tase. Vähemalt 1-2 korda kuus on soovitav võrrelda tegelikke tuluside ja kulusid eelarvega ning teha vajadusel parandusi.

• Eelarvet tehes tasub kirja panna ka aasta suuremad väljaminekud (nt lapse koolilõpetamine, auto remont, puhkusereis, kindlustusmakse jne). Jagades summad sündmuse toimumiseni järelejäänud kuude arvuga, saate teada, kui palju tuleb igakuiselt raha kõrvale panna.

• Igakuiselt on soovitav säästa 10 protsenti sissetulekutest. Pere turvavaru peaks olema 3-6 kuu sissetulekute ulatuses, mis aitab üle elada perioodi, kui sissetulekud on väiksemad või puuduvad. Täiendavat lisakaitset halvimate sündmuste vastu pakub elu- ja tervisekindlustus.

• Piiratud rahaliste võimaluste korral varuraha kogumisega algust tehes ei pea kokkuhoitav summa olema väga suur. Näiteks säästes 200 krooni kuus koguneb aasta jooksul 2400 krooni (Säästmise kalkulaator).

• Kaasake eelarve tegemisse ja planeerimisse ka teised pereliikmed. Nii on lihtsam selgitada tehtavaid kulutusi või piiranguid ning õpetada lastele, kuidas rahaga mõistlikult ümber käia. Ärge unustage edusammude ühist tähistamist ja tunnustuse jagamist.

• Eelarvet võib pidada arvutis tabelis või mõnes tasuta programmis, kuid mugav on seda teha ka käepärases märkmikus või kaustikus. Vormist olulisem on distsipliin ja järjepidevus, sest ainult nii on arvepidamisest kasu.

Mida arvestada eelarve koostamisel?

Kulude jaotuse võite välja mõelda oma leibkonnale vastavalt. Saab teha nii lihtsamaid kui ka keerulisemaid tabeleid. Tavaliselt hõlmavad jaotused eluaset, kehakatet, sööki, transporti, koolitusi, hobisid, tervist ja säästusid. Kui mõni nimetamata valdkondadest teile eriti huvi pakub, siis võite valdkonna eraldi teemana välja tuua. Näiteks võite teha eraldi rea kodukeemia, kohvikutes söömise, maiustuste, lemmikloomade, sidekulude, laenusummade vms kohta. Täpsemaid näiteid kasutajate tulude jaotiste kohta leiate siit: http://www.pere-eelarve.eu/et/uudised/mact=read&mid=20

Kõige parema ülevaate igakuistest väljaminekustest, kulutustest ning inimese enda harjumustest annab loomulikult pangakonto väljavõte. Seda aga juhul, kui suurem osa ostudest on sooritatud pangakaardiga ning arved makstud ülekannetega. Detailsema ülevaate kulutuste osas annavad igakuiselt säilitatud ostutšekid ning muud arved.

Eelarve koostamisel saad teada:

• kui palju sa teenid?
• kui palju sa kulutad?
• mille peale sa kulutad?

Parima ülevaate saad siis, kui koostad pere-eelarvet igakuiselt. Nii saad teada, kuidas mõjutavad eelarvet planeerimata ostud, kui palju varieeruvad regulaarsed igakuised väljaminekud, missuguste kulutuste osas on võimalik kokku hoida jne.

Allikad: „Swedbanki eraisikute rahaasjade teabekeskus“, minuraha.ee, Fanny-Dhelia Lõhmus, MTÜ Eduka Elukorralduse Edendamise Ühendus „Hakkame elama! Eesti esimene kaasaegse kodumajapidamise ökonoomika õpik-käsiraamat.“, Vali Press OÜ, 2008